Tonight I saw my long gone love in my dream.
I wonder if he dreams about me? I wonder if he loves me, does he hate me or has he even forgotten my existence in the world...

Inimestel paistab tihti olevat kummaline arusaam, et invaliidid on ainult need kes on ratastoolis või siis vähemalt karkudega. Selline rumalus tuleneb kahtlemata sellest, et ise ei olda puudega ning ei osata näha elementaarseid puudusi sellise inimese igapäevaelus.

Ning tehakse seega mõtlematuid kommentaare näidates tegelikult vaid enda rumalust.

Ning miskipärast kipuvad need isikud tihti olema just need kellele ma vähim meeldin.

Näiteks on mulle teada, et mõned poiste foorumi kasutajatest lugesid sadistliku mõnuga minu viimase delfi artikli kommentaare ja kirjutasid mõned (ilmselt räigemad) neist ka ise.

Ma tõesti ei tea, kas nende inimeste eesmärgiks on peale oma sadistliku kire rahuldamise ka see, et ma enam aktiivselt elus ei osaleks, aga kui see nii on siis võtku teadmiseks, et enne surevad nad vanadusse või südameinfarkti kui jätan mina oma töö katki.

Tänase päeva nael minu tagasihoidlikus elus oli Poiste Foorumi kasutaja hadese postitus:

Vaat elu siin sujub palju paremini ja saab ka Titanicboyvaba õhku hingata. Missugune värske õhk!

Naersin tükk aega, naer on terviseks. Tore ju, et nad ikka minu tervise eest hoolitsevad. Aga siiski, veidi imelik on vaadata, kuidas minu "kustutamise" järel kõik see kümme kasutajat hakkasid rõõmust tantsima ümber aurukatla ja hõiskama, et küll on tore, et minust lahti said.

Alguse sai see lõbus looke kõigile teada - tuntud Poiste Foorumi ehk lühidalt poisteka teemast, milles arutleti veredoonorluse üle ja kurdeti, et kuna ametlikult on geidel veredoonoriks olemine keelatud, siis hakkab mõnel geist doonoril süda kripeldama ja ta tunneb end puudutatuna.
Mina siis avaldasin alandlikult arvamust, et arvesse võttes suurema osa geide küllaltki liiderlikku ja kõlvatut eluviisi on selline piirang minu meelest igati põhjendatud. Järgmine kord tagasi minnes nägin, et minu ühelauselisest postitusest oli püstitatud eraldi teema koos küsitlusega, kas mind tuleks kohe välja visata või veel seekord armu anda. Märkasin veel, et 5 hääletanut olid minu poolt ja kaks vastu. Aga seda küsitlust ei jätkunud sinna kauaks.

Kuna tundsin end isiklikult solvatuna niisugusest (pool)avalikust mustamisest, tegin msni kaudu juttu foorumi omaniku Arnega. Viimane väitis peale põgusat vestlust, et minu pärast on tal pulss 140 ning et ma ta elust kaoksin kus kurat. Niipalju siis viisakast vestlustelust.

Ja tagasi foorumile minnes avastasin, et mind oli kustutatud.

Hiljem uue kontoga sisse logides nägin enda kustutamise õigustuseks, et olen esitanud "homofoobseid avaldusi". Ning et ma ei soovinud ka oma uue konto kohest kustutamist, jätsin sellele esialgu vastamata.

Kokkuvõtteks peab möönma, et homod ei ole kahjuks sugugi paremad kui homofoobid ehk mõtlematut ja arutut "mindless rush"i harrastavad oma vastaste suhtes ka nemad. Ning et Arne puhul on paraku tegemist eriti autokraatse ning ilmselt tõsiste tervisehäiretega inimesega.

Aastatelt täiskasvanud omavad tihti kõige lapsikumaid omadusi, kuid lapsed pole enamasti rikutud täiskasvanute halbadest omadustest.

Pole olemas hinda, mille eest saaks osta armastust. Seda saab vaid kinkida.

Inimeste lollus on lõputu mõiste.

Inimestel on komme mitte välja ütelda niigi teadaolevaid asju.

Inimesed eeldavad alati, et oled selline nagu nemad sind näha tahaksid, ning neid ei huvita see, kes sa tegelikult oled.

Ära põleta sildu enda järel ega ees - sul võib neid veel vaja minna.

Kirjutamata reeglite eiramine võib viia kirjutamata karistusteni.

Ära pane oma mõtteid teiste pähe!

Ma olen märganud, et enamasti on inimestel ühesugune arusaam enda välimusest - äärmuslik. Nad on kas imeilusad või käivad endale närvidele. Ja enamasti nad eksivad.

Sul on ainult üks elu. Ela seda vastavalt.

Inimestel on kalduvus uskuda seda, mida nad tahavad uskuda ja arvata seda, mida nad tahavad arvata.

Milleks küsida, kui vastust kuulda ei taha?

Kõik me vajame armastust, mõned lihtsalt tunnistavad seda endale ja teised mitte.

Ära hinda päeva mitte lõikuse, vaid külvi järgi.

* * *

Ma proovisin olla poiss
ma proovisin olla tüdruk
ma proovisin olla parim
ilmselt tegin ma midagi valesti
sellepärast kirjutasingi selle loo.